Reaktsioonikirjutis „Haridus- ja kultuurimuutused nullindatel“

Ruus, Viive-Riina (2012). Haridus- ja kultuurimuutused nullindatel. Aili Aarelaid-Tart, Anu Kannike (Toim.). Nullindate kultuur I: teise laine tulemine (100 - 123). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Biesta, G. Intervjuu. PISA ja PIAAC uuringu aruanded. (Etendus Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine)

Intervjuus selgitab Gert Biesta hariduse ja õppimise mõisteid. Ta toob välja, et haridus kui selline peaks olema pidev protsess milles ei peaks olema kõige tähtsam tulemus vaid isiksuse areng. Pisa testimine on tema meelest liialt kitsas ning keskendub vaid ühe maailmakäsitluse eelistamisele, samuti on tema meelest sellelaadne testimine liiga üldistav. Kinoteatri etendusel „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine“ küsib P. Kruus kuidas saada heaks õpetajaks? Õpetaja Kruus toob värvikaid näiteid õpilased reageerisid negatiivsele tagasisidele selliselt, et riigieksamitulemused paranesid 10%. Mis on hariduse eesmärk? Kuhu tahetakse õpetustega jõuda?  Kas hariduse eesmärk on „toota“ n-ö 10% paremaid inimesi ja kas paremad riigieksami tulemused tähendavad seda, et me oleme oma eesmärgi saavutanud? Nii teatrietendusest kui ka intervjuust selgub, et õppimise mõiste kui selline on vääriti mõistetud, tundub, et õppimine tähendab mingite kindlate faktide teadmist ja pähe õppimist, samas kui loovus jääb tahaplaanile. Lisaks faktipõhistele teadmistele on hariduses märgata ka liigset kiirustamist, vastuse saamisega kiirustatakse, õpetajal pole aega oodata millal õpilane ise vastusteni jõuab. Selline lähenemine pärsib õpilase ja õppesisu omavahelist suhet. Õigemini ei saa selline suhe üldse alatagi. Õppimine hinnete pärast on lühinägelik ja samas väga omane meie haridusmaastikule. Tasu õppimise eest on hinded mitte teadmised. Gert Biesta arvamuse kohaselt aitaks sellise lähenemise vastu võidelda küsimus mida peab iga õpetaja endale esitama. Milleks sa midagi teed? Milleks sa midagi õpetad? Mis eesmärki see õpetus teeninb?

Tallinna Ülikooli magistriõpe