Reaktsioonikirjutis “Teadmine, võim, subjekt”

Aluseks natuke rahast rahast ka.

Foucault, M. (2011) “Teadmine, võim, subjekt”, ptk Subjekt ja võim, lk 277-309 Tallinn: Varrak

Infotunnis käsitletud teemad; Alampalk, Horisont, Pagulaspoliitika, põllumeeste toetus, koalitsioonilepe, piimatoodete eksport, muinsuskaitse, ennetustegevus ja raviteenused.

Peatuksin pisut mõtetel mis mind kõige enam kõnetasid ehk tahaks rääkida neo- liberaalsest ratsionaalsusest mis toimib läbi „pastoraalvõimu“. Viisist kuidas noored ja miks ka mitte vanad „hinged“ (poliitilise) võimu tehnikaid kasutades juhitakse tegema mõistlikke otsuseid mahtudes samal ajal turumajanduse ideaalidesse.

Riigikogu istungil küsitakse Marko Pomerantsi käest, et miks KIK enam ei rahasta keskkonnaajakirja Horisont. Jätkusuutliku arengu idee on viimaste kümnenditega saanud väga aktuaalseks. Samas on asunud teemat ümbritsema teatud mõttes puutumatuse oreool. Keegi ei taha alustada ühiskonnas diskusiooni teemal milleks kaitsta keskkonda ning milleks sorteerida prügi, tundub, et see on tabu. Seevastu peab riik oluliseks, et säästva arengu hariduse õpimaterjalid jätaksid indiviidile võimaluse valida süütunnet tundmata, otsustama enda heaolust sõltuvalt. Kas mina ainsana näen paralleele poliitilise võimu tehnikate rakendamise ja vastavalt struktureeritud õppematerjalide vahel?

Eesmärgiks on analüüsida millised spetsiifilised võimu tehnikad struktureerivad säästva arengu hariduse õppematerjale ja ajakirjandust ning millisel määral on öko-mõtteviisiga inimene oma valikutes tõeliselt „vaba“. On ju vabadus üheks võimu toimimise eelduseks.

Keskkonna reostuse ja inimasustuse seos on enamus loodusajakirjades illustreeritud diagrammide ja põhjendatud matemaatiliste tõenäosustega, võib arvata, et seesuguste diagrammide mõju on indiviidile pehmelt öeldes rõhuv ja süütunnet tekitav. Foucault märgib oma artiklis, et süüst lunastamine on üks pastoraalvõimu mehhanismidest mis aitab inimest ohjata, et võiks jätkuda võimu ja vabaduse kassi-hiire mäng.

Riigi eesmärgiks on luua ihaldusväärne ja soovitavalt öko-mõtteviisiga tarbiv kodanik, kes on vaba oma valikutes, kuid kes faktiliselt on piiratud jõudsate normidega sellest mis on moraalsest õige või vale, keskkonnasõbralik või mitte. Tõestus sellest, et „vaba valik“ iseenesest saab võimu tehnikaks ning seda juhib indiviidi hing. Kuna vaba valik peab olema „õige“ vältimaks süütunnet, on indiviid siiski kammitsetud ja tema valikud on piiratud. (EU näide säästupirnide osas, süsiniku emissioon jne. kuna kõik inimesed EU otsustasid nii…) Indiviidil on raske vaielda matemaatiliste tõenäosuste vastu kuna ta lihtsalt ei oska. Samuti on võimatu vastu vaielda keskkonna probleemide aktuaalsusele ilma, et indiviid tunneks ennast isekana.

Foucauld isiklikult

Läbi mitmetahuliste keskkonna probleemide ja üleüldise globaalse õigluse nimel nähakse, et kui indiviid keerab hambaid pestes kinni kraani, saab ta osa maailmapäästmisest kuid Foucauldi perspektiivist lähtudes tekib kohesest paradoks. Sest „vaba valiku idee“ on sisuliselt kantud illusoorsest mõttest mis on kultuuriliselt indiviidile peale surutud ja seetõttu ei saa see kunagi olla vaba valik. Teadlikkus ja teadvustatus on kesksed atribuudid loomaks soovitud mõtteviisiga indiviid kes suudab muutuda ja käituda nii nagu „karjale“ parim.

Kingiidee - Härra Foucauldi käpiknukk

Jõulud pole ju kaugel eks...