Sissejuhatuseks võiks vaadata filmi treilerit!
Jungi hingeatlas lk 202-232. Kõrgema mina esilekerkimine
Jungi hingeatlas lk 202-232. Kõrgema mina esilekerkimine
PÖFFI külastus „ Järelmõjud“
Jung ütleb, et iga inimlikku tegu on võimalik käsitleda kas
positiivselt või negatiivselt ning mõttelt tegudele liikudes sisenetakse varju
potentsiaalide maailma. Filmi peategelane John eksis ühiskonnas heaks kiidetud
normide vastu ja sai selle eest ka karistada, kuid mõned teod on andestamatud.
Räige kuritöö puhul ei saa miski jätkuda kohalt kus see pooleli jäi. John oli
sisenenud nii sügavale varjude maailma, et sealt ei olnud otseteed tagasi.
Mõtlesin, ja parem ongi, õppimine ei peagi olema lihtne ja mida valusam
õppetund seda selgemalt see meeles püsib. Vaatamise ajal tabasin ennast
rehkendamas, õppimise ja kasvamise käigus võiks ja peaks inimene terveks jääma
sest vastasel korral pole ühiskonnal temast kasu, mis sa katkise inimesega ikka
peale hakkad, aga kas õppimine ja arenemine on pelgalt ühiskonnale kasu
tootmise eesmärgil? Kas me tahame saada paremaks inimeseks kuna kõik teised
seda meilt ootavad? Nii on kombeks? Saad sõpradega kokku ja arutad, et kas
kõrgem mina on juba esile kerkinud? Ja kui ei ole? Tõugatakse mind ühiskonnast
välja? Mul pole õiget maski ja väärtusi?
Filmis avanes mulle eriilmeliste hingede maastik aga see ei
inspireerinud mind üldse, ekraanilt roomas minuni külm ja mõistetamatu maailm
nii elavalt, et ma kiskusin endale mantli tihedamalt ümber. Samas oli filmi
käik nii loogiline, et loo kurbmängulisus nii ettearvatav, et ma olin lõpuks
lihtsalt nõus kõigega mis juhtus. Püüdsin peategelasele kaasa tunda aga ma ei
suutnud, õnnetud inimesed valel ajal, vales kohas, valesid otsuseid tegemas.
Õppimas, enda ja teiste kulul. Valuline protsess, omamoodi uuestisünd.

No comments:
Post a Comment